2025. aasta ettevõtjatele: olulised uuendused ja väljakutsed Eestis

• Millised maksumäärad kehtivad 2025. aastal?
• Milline on miinimumpalga suurus?
• Milline on minimaalne sotsiaalmaksu kohustus?
• Kuidas toimub füüsiliste isikute tulude maksustamine?
• Ettevõtete maksusoodustused 2025. aastal
• Kuidas toimub dividendide maksustamine?
• Milline on haigushüvitiste maksmise kord?
• Kui palju maksab ettevõtte avamine 2025. aastal?
• Ettevõtluskonto 2025
• Väikeettevõtete erikord
• Järeldused ja edasised sammud

Maksud ja määrad 2025. aastal – füüsilised isikud:

• Sotsiaalmaks 2025. aastal Eestis on 33%.
• Füüsiliste isikute tulumaks on 22%.
• Pensionikindlustus võib olla 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese valikust.
• Töötuskindlustusmakse määrad on järgmised: 1,6% (osa, mis arvatakse maha töötaja brutopalgast) ja 0,8% (osa, mida maksab tööandja brutopalga pealt).
• Miinimumpalk on 886 eurot kuus ja 5,31 eurot tunnis.
• Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus arvutatakse 820 eurost 2025. aastal. Seega peab tööandja maksma sotsiaalmaksu vähemalt 270,60 eurot kuus töötaja eest, kes töötab töölepingu alusel.
• Üldine tulumaksuvaba tulu jääb vahemikku 0–7848 eurot aastas (või 0–654 eurot kuus), sõltuvalt aastasest brutotulust.
• Vanaduspensionäri tulumaksuvaba tulu on fikseeritud summa, 9312 eurot aastas (või 776 eurot kuus), ja see ei muutu sõltuvalt aastasest brutotulust.

Maksumäärad 2025. aastal – ettevõtted

• Käibemaksu põhimäär kuni 30. juunini 2025: 22%.
• Käibemaksu põhimäär alates 1. juulist 2025: 24%.
• Käibemaksu vähendatud määr majutusteenustele (AirBnB, Booking.com) 2025. aastal: 13%.
• Käibemaksu vähendatud määr perioodilistele väljaannetele (trükitud ja elektroonilised) tõuseb 9%-ni.
• Väljamakstud dividendide maks on 22/78 netosummast või 22% brutosummast (täpsemat infot dividendide väljamaksmise kohta lugege allpool).

Miinimumpalk 2025. aastal on 886 eurot kuus ja 5,31 eurot tunnis. Miinimumpalga maksmise nõue kehtib kõigile Eesti tööandjatele. See tähendab, et kui töötaja töötab täistööajaga töölepingu alusel, ei tohi tema brutopalk olla väiksem kui 886 eurot kuus. Miinimumpalga suurus mõjutab ka teatud sotsiaaltoetuste suurust.

Maksude arvutamist miinimumpalgalt saab vaadata siit.

Määr, millest arvutatakse sotsiaalmaksu minimaalne kohustus, tõuseb 2025. aastal 820 euroni. Seega peab tööandja maksma sotsiaalmaksu vähemalt 270,60 eurot kuus töötaja eest, kes töötab töölepingu alusel. Kohustus kehtib ka siis, kui töötaja töötab osakoormusega ja tema brutopalk on väiksem kui 820 eurot kuus, kuid tema töösuhe selle tööandjaga on peamine või ainus. Sotsiaalmaksu tasumine alates 270,60 eurost kuus on enamasti kohustuslik tingimus tervisekassa kindlustuse kehtima hakkamiseks.

Lähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kohta saab lugeda siit.

Tulumaksuvaba tulu ei muutu.

2025 aastal jääb tulumaksuvaba tulu vahemikku 0 kuni 7848 eurot aastas (või 0 kuni 654 eurot kuus), sõltuvalt aastasest brutotulust. See puudutab kõiki inimesi, kes ei ole jõudnud vanaduspensionieani.

Vanaduspensioniealiste isikute tulumaksuvaba tulu erineb. Vanaduspensionäri tulumaksuvaba tulu on fikseeritud summa – 9312 eurot aastas (või 776 eurot kuus) – ja see ei sõltu aastasest brutotulust.

Praegune füüsiliste isikute tulumaksusüsteem eeldab, et iga inimene:

• on hästi teadlik oma aastasest ja kuisest sissetulekust;
• mõistab hästi, mida hõlmab seaduse mõistes aastane tulu;
• oskab iseseisvalt arvutada ja tööandjale avalduses teatada, millist tulumaksuvaba tulu määra tuleks kasutada.

Soovitame oma klientettevõtete töötajatel märkida avalduses tulumaksuvabaks tuluks 0 eurot, kui töötaja majanduslik olukord seda võimaldab. Üle makstud tulumaksu saab vajadusel tagasi taotleda, esitades kord aastas isikliku tuludeklaratsiooni. Peamine eelis on see, et selliselt saab vältida ebameeldivat olukorda, kus eeldatava aastasissetuleku vale arvutamise tõttu tuleb lühikese aja jooksul maksta suurem maksusumma Maksu- ja Tolliametile.

2025 aastal vaadatakse ettevõtete maksusoodustused oluliselt üle.

Maksusoodustuste suurused 2025. aastal

• Päevaraha välislähetuses: 75 eurot (esimesed 15 päeva).
• Päevaraha välislähetuses: 40 eurot (järgnevad päevad).
• Kulu kliendi- ja äripartnerite vastuvõtmiseks: 50 eurot kuus + 2% brutopalga fondist.
• Reklaamikaubad ja reklaami eesmärgil osutatud teenused: 21 eurot ilma käibemaksuta.
• Töötajate majutuskulud: 500 eurot kuus Tallinnas ja Tartus.
• Töötajate majutuskulud: 250 eurot kuus teistes linnades.
• Hüvitis isikliku auto kasutamise eest ametisõitudeks: 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.
• Tervisekulud töötajate heaolu tagamiseks: 400 eurot aastas, teenuste loetelu laieneb (näiteks massaaž, tervishoiutöötajate või pädevate spetsialistide osutatavad teenused).

Maksusoodustuste kasutamiseks tuleb täita nõuded ja korrastada ettevõtte dokumendid.

Juhime teie tähelepanu sellele, et alates 2025. aastast muutub dividendide maksustamise süsteem. Väljamakstud dividendide maksumäär on 22/78 netosummast või 22% brutodividendide summast. See tähendab, et väljamakstud dividendide maks muutub kõrgemaks. Kui te plaanisite dividende välja maksta, siis on mõistlik seda teha 2024. aastal.

Kaotatakse alandatud dividendimaksumäär (14/86); nüüd maksustatakse kõik dividendid ühtse määraga 22/78. Nende dividendide osas, mis varasemalt maksti välja soodusmääraga 14/86 ja millelt ei peetud kinni 7%, kantakse 7% kinnipidamise kohustus edasi tulevastesse perioodidesse.

Kohustuslikud tingimused dividendide väljamaksmiseks:

• Osaühingu puhul on osakapital sisse makstud, sellest on teatatud nii äriregistrile kui ka märgitud TSD-sse;
• Ettevõtte aastaaruanne on koostatud ja juhatuse poolt kinnitatud;
• Majandusaasta on lõppenud kasumiga, dividendide väljamaksmine ei kahjusta ettevõtte majanduslikku olukorda ega maksevõimet;
• Pärast dividendide väljamaksmist ei ole ettevõtte omakapital “ära söödud”;
• Osanike otsus dividendide väljamaksmiseks on olemas.

Lähemalt dividendide maksustamise kohta saab lugeda siit.

Kooskõlas kehtiva haigushüvitiste maksmise korraga on tööandjal kohustus maksta haigushüvitist alates haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Alates haiguse või vigastuse 9. päevast maksab hüvitist Tervisekassa.

Alates 2025. aastast laieneb tööandja võimalus (mitte kohustus) maksta või lisatasuda töötajale haigushüvitist alates haiguse esimesest kalendripäevast kuni haiguslehe lõpuni kuni 100% keskmisest töötasust. See tähendab, et sisuliselt pakutakse ettevõtjale alates 2025. aastast võimalust kompenseerida töötajale vahet keskmise töötasu ja töövõimetushüvitise vahel ning kasutada selleks mõnevõrra soodsamat maksustamist nende maksete osas.

Tuletame meelde, et sellelt makstavalt summalt peetakse kinni ainult 22% tulumaks. See tähendab, et sellele maksele ei rakendu sotsiaalmaks, töötuskindlustus ega kogumispension. Haigushüvitise maksmine deklareeritakse TSD-s väljamakse koodiga „24“. Hüvitise osa, mis ületab keskmise töötasu, maksustatakse nagu tavaline töötasu ja deklareeritakse eraldi reana väljamakse koodidega 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23, sõltuvalt väljamakse liigist. See kord kehtib ka juhatuse liikmete puhul. Kohustuslik tingimus on haiguslehe olemasolu.

Riigilõivud ettevõtte asutamisel 2025. aastal:

• Aktsiaselts (AS) – 250 eurot (2024: 200)
• Osaühing (OÜ) – 350 eurot (2024: 265) (notari juures 250 eurot (2024: 200))
• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – 50 eurot (2024: 20)

Riigilõivud B-kaardi muudatuste tegemisel 2025. aastal:

• Aktsiaselts (AS) – 75 eurot (2024: 25)
• Osaühing (OÜ) – 75 eurot (2024: 25)
• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – 50 eurot (2024: 10)

Riigilõiv kustutatud ettevõtte registrisse taastamise eest 2025. aastal:

• 500 eurot.

Tuletame meelde, et ettevõtluskonto on ettevõtlusvorm väikese aastakäibega kuni 40 000 eurot. Ettevõtluskontot saab avada ainult LHV pangas. Kui ettevõtluskontole laekub raha, broneerib LHV pank sellest summast maksu ja kannab selle edasi Maksu- ja Tolliametile. Selline ettevõtja ei pea esitama aruandeid ega pidama raamatupidamist. Kulutusi arvesse võtta ei saa, maksustatakse kõik kontole laekumised. Selline ettevõtlusvorm sobib ideaalselt teenuste osutamiseks eraisikutele (näiteks lapsehoidja, eraõpetaja, personaaltreener) või omavalmistatud kaupade müügiks tingimusel, et kaupade valmistamise ja teenuse osutamise kulud on väikesed.

Alates 2025. aastast muutub maksustamise määr. Ühtne maksustamise määr ettevõtluskontol on 20%, mida rakendatakse kogu aastatulule kuni 40 000 eurot. Kui ettevõtluskonto omanikul on liitumine teise samba pensionifondiga, võetakse lisaks kõikidelt ettevõtluskontole laekuvatelt summadelt pensionifondi makse (2%, 4% või 6%). Oluline on märkida, et kui ettevõtluskonto omanikul puuduvad teised töökohad, peab tema kontole laekuma vähemalt 2255 eurot 2025. aastal, et kehtiks riiklik ravikindlustus.

Andmed ettevõtluskonto numbri, omaniku nime ja isikukoodi kohta muutuvad avalikeks andmeteks ning on kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

Kui juriidiline isik maksab ettevõtluskontole teenuse eest, peab juriidiline isik deklareerima selle makse TSD lisa 6 koodiga 6080. Maksumäär juriidilisele isikule on 22/78 teenuse eest makstud summast.

Alates 2025. aastast jõustub Euroopa Liidus uus maksustamise erikord. See erikord on mõeldud näiteks firmadele, kes tegelevad väiksemamahulise müügiga e-poodide kaudu EL-is, või neile, kes rendivad ruume välja teises EL-i riigis.

2025. aastast kehtestatakse määratlus „väikeettevõtja“. Väikeettevõtjaks loetakse isikut, kellel:

• on kõigis EL-i riikides kokku käive jooksval ja eelmisel kalendriaastal kuni 100 000 eurot, ja
• ükski käive ei ületa eraldi riikides käibemaksukohustuslaseks registreerimise piiri (näiteks Eestis on see piirmäär 40 000 eurot).

Nõutavad tegevused:

1. Esitada avaldus Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu. Avaldus tuleb esitada iga EL-i riiki kohta eraldi.
2. Oodata otsust: avalduse menetlemine kestab kuni 35 tööpäeva (umbes 1,5 kuud).
3. Saada registreerimisnumber sufiksiga „EX“.
4. Tegutseda mittemaksukohustuslasena nendes riikides, kus luba on saadud.
5. Pidada tehingute üle arvestust riigiti.
6. Esitada kvartaliaruanded.

See kord on vabatahtlik. Eeldatakse, et see lihtsustab ettevõtjate asjaajamist ja vähendab halduskulusid väikese käibega ettevõtete jaoks. Kord võimaldab ka vältida registreerimist teistes EL-i riikides. Tuletame meelde, et selline registreerimise kohustus tekib näiteks juhul, kui ettevõttel on ladu teises EL-i riigis või kui see müüb kaupu Amazon’i laost teises riigis.

Pole vaja kogu seda teavet meeles pidada. Võtke meiega ühendust raamatupidamisteenuste osas, ja me hoolitseme kõige eest ise!

Selles artiklis käsitlesin vaid mõningaid seadusandluse muudatusi, mis minu arvates on ettevõtjatele 2025. aastal kõige olulisemad. Kuid see pole sugugi kõik uuendused. Näiteks on muutunud reeglid, mille alusel ettevõtted peavad taotlema KMKR-numbrit ja saama käibemaksukohustuslasteks. Lisaks on kehtestatud uued normid investeerimiskontode omanikele ning neile, kes osutavad veebipõhiseid koolitus- või konsultatsiooniteenuseid klientidele teistest riikidest. Samuti on tehtud märkimisväärseid muudatusi kinnisvara maksustamises.

Loodame, et teave, mida jagame oma veebisaidil, on teile kasulik nii äri planeerimisel kui ka algaval 2025. aastal.

Aitäh, et lugesite artikli lõpuni! Kui see teile meeldis, jagage seda sõpradega!

Materjalide autor ja omanik on PUNAMOON OÜ. Materjalide ümbertrükk ei ole lubatud. Materjalide jagamine internetis on lubatud ainult aktiivse lingina artiklile.

Punamoon OÜ pakub raamatupidamis-, juriidilisi- ja migratsiooniteenuseid. Teenuste tellimiseks saate täita alloleva vormi.